Ma hoian su käsi, mu kallis
kui tuju sul nukker ja hall,
mu kingitud villases sallis
ei tundunud käre külm talv
ma korjan su üles, kui langed
ja üksinda tõusta ei saa
ei hooli, et väljas on hanged
mu juures küll sooja sa saad
Ent oled sa mõelnud või tundnud, mis saab,
kui mind enam ei ole?
kui endasse tagasi tõmbun, kui sulle mind enam ei ole.
Võib-olla sul jäävana tundun
kui meri või põline laas
või taevas, mis peakohal kumbub
kui kastetilk auramas maas.
Ent minulgi vahel on valus, kui peitma pean pisaraid
ma tean ju, et sa kergelt ei talu, mu kurbuste tagamaid
kas aimad, kui habras on niit?
mis mind sinu jääguga seob
ja jäädavalt minema siit,
mõni tunnetu helk minu viib.
Kas oled siis mõelnud või tundnud, mis saab, kui mind enam ei ole?
Kui endasse tagasi tõmbun? Kui sulle mind enam ei ole.
kui mind enam ei ole, pole sinule olemas.
Kui mind enam ei ole? pole sinu jaoks olemas.
