Naine räägib: Tere, mind pole kodus,
kui soovid jäta oma teada.
Sven räägib: Kui sa kuuled mind nüüd, tahan
sulle öelda, et päev pärast
homset võib meid muuta teisteks,
kes me olime eile, seepärast,
palun, jää veel siia..
Ununend aegu ja tolmuks saand mõtteidki
aeg rebib lehti taas oma raamatust teel,
kus esmakordselt leidsin sind.
Muutsid valgeks kõik ööd.
Kivinend inglid on kirikutreppidel.
Tuul mängib tornides vaid, kui laulaks hällilaulu
Kõik on nii justkui ennemgi olnud,
üksainus igatsus veel:
MU printsess, jää!
Ei keegi veel pole muutnud mind nõnda kui nüüd.
Nii õrn kristall on taas mu käes,
set lobuda iial ei saa.
Tead, et olen see, kelle õlale võid panna pea
ka siis, kui maailm veel ei mõista sind
kelle juues olla lihtsalt hea on nii.
Oled mu printsess!
Fotodest albumeis, vanadest kirjadest
meenutan hetki.
See kõik on justkui olnud eile.
Olles koos kergelt maailma mõistsin,
ei tundnud jalge all maad.
Naersin su naeru ja olin kui keiser,
kes valitses taevast ja maad, tundes sellest rõõmu.
Tähistaevas siis me saladust peitis.
Kõik tundus ahvatlev veel.
On hinges vaid üks soov, ainuke soov:
MU printsess, jää!
Ei keegi veel pole muutnud mind nõnda kui nüüd.
Nii õrn kristall on taas mu käes,
set lobuda iial ei saa.
Tead, et olen see, kelle õlale võid panna pea
ka siis, kui maailm veel ei mõista sind
kelle juues olla lihtsalt hea on nii.
Oled mu printsess!
MU printsess, jää!
Ei keegi veel pole muutnud mind nõnda kui nüüd.
Nii õrn kristall on taas mu käes,
set lobuda iial ei saa.
Tead, et olen see, kelle õlale võid panna pea
ka siis, kui maailm veel ei mõista sind
kelle juues olla lihtsalt hea on nii.
Oled mu printsess!
